┴tgeta Ýslenskra mjˇlkurk˙a

H÷fundur┌tgefandi┌tgßfußr┌tgßfusta­ur
Gunnar RÝkhar­ssonB═, LBH, RALA2002ReykjavÝk
Rit┴rgangurT÷lubla­Bls.
Rß­unautafundur2002125-127

gr.doc

INNGANGUR

┴ Rß­unautafundi ßri­ 2000 var kynnt fyrirhuga­ verkefni um samantekt ß g÷gnum ˙r ■eim framlei­slutilraunum me­ mjˇlkurkřr sem ger­ar hafa veri­ ß tilraunab˙unum ß sÝ­asta ßratug e­a svo. Nokku­ hefur veri­ unni­ a­ ■essu verkefni sÝ­an, m.a. me­ ■vÝ a­ klßra uppgj÷r eldri verkefna. Vitneskja um ßtgetu Ýslenskra mjˇlkurk˙a er ekki mj÷g a­gengileg, hvorki fyrir rß­unauta nÚ bŠndur, og full ■÷rf ß a­ bŠta ■ar ˙r. SlÝkar upplřsingar eru m.a. nau­synlegar vi­ ger­ fˇ­urߊtlana. HÚr ver­a kynntar ni­urst÷­ur ˙r samantekt nokkurra tilrauna.

┴HRIFAŮĂTTIR ┴ ┴TGETU

Fj÷lmargir ■Šttir geta haft ßhrif ß hversu miki­ fˇ­ur mjˇlkurkřr eru rei­ub˙nar a­ innbyr­a ß hverjum tÝma. Ůessir ■Šttir tengjast řmist gripnum sjßlfum, fˇ­rinu sem Ý bo­i er e­a umhverfinu og framkvŠmd fˇ­runarinnar.

Af ■ßttum sem tengjast gripnum sjßlfum hefur stŠr­ (■ungi) e­a rřmi gripsins hva­ mest ßhrif. RÚtt er a­ rifja upp a­ v÷mb jˇrturdřrsins er n.k. gerjunark˙tur og ■vÝ stŠrri sem sß k˙tur er ■vÝ meira magn mß hafa ■ar Ý vinnslu ß hverjum tÝma. Til a­ vi­halda gerjuninni er st÷­ugt bŠtt nřjum hrßefnum inn Ý k˙tinn (Úti­), en einnig ■arf a­ losna vi­ afur­ir gerjunar-innar (myndefnin) svo ■au hla­ist ekki upp og st÷­vi gerjunina, en ■essi myndefni eru a­allega rokgjarnar fitusřrur (edikssřra, propionsřra og smj÷rsřra) sem flŠ­a ˙t um vambarvegginn og inn Ý blˇ­rßsina. ═ ÷­rum gerjunark˙tum (bruggk˙t, votheysturni) er nřjum hrßefnum ekki st÷­ugt bŠtt vi­, nÚ heldur eru afur­irnar (alkˇhˇl, sřrur) fjarlŠg­ar, svo Ý ■eim tilvikum st÷­vast gerjunin af sjßlfu sÚr.

FlŠ­ihra­i fˇ­ursins ˙r v÷mbinni og ßfram ni­ur meltingarveginn er a­ hluta til a.m.k. eiginleiki tengdur gripnum, en einnig hß­ur ■vÝ fˇ­ri sem gefi­ er. Af ÷­rum ■ßttum sem tengdir eru gripnum sjßlfum mß nefna řmsa innri ■Štti sem tengjast efnaskiptum hjß gripnum. Getur ■ar bŠ­i veri­ um a­ rŠ­a skammtÝma og langtÝma stjˇrnun (e­a stjˇrnleysi). LangtÝmastjˇrnun er oft talin tengjast sˇkn a­ ßkve­nu holdafari e­a orkujafnvŠgi, en skammtÝmastjˇrnun er hß­ einst÷kum nŠringarefnum e­a hormˇnum Ý blˇ­inu. Afur­ir og afur­astig (sta­a ß mjaltaskei­i) hafa einnig mikil ßhrif ß ßtlyst gripsins.

Ůar sem meltingarhra­i Ý v÷mbinni og flutningur ß ˇmeltu efni ˙r v÷mbinni rß­a mestu um ■a­ hve fljˇtt er hŠgt a­ bŠta fˇ­ri Ý v÷mbina ■ß eykst ßti­ ■vÝ au­meltara sem fˇ­ri­ er. Meltanleiki grˇffˇ­urs hefur ■vÝ mikil ßhrif ß ßtgetu mjˇlkurk˙a, en af ÷­rum ■ßttum sem tengjast fˇ­rinu mß nefna sřrumagn Ý votverku­u fˇ­ri, svo og ÷ll me­h÷ndlun ß fˇ­ri, s.s. m÷lun, k÷gglun, s÷xun o.fl.

Fˇ­runin sjßlf hefur sÝ­an einnig ßhrif ß magn fˇ­urs sem Úti­ er. Mß ■ar nefna tÝ­ni fˇ­runar, Ý hva­a r÷­ fˇ­urtegundir eru gefnar, hve lengi gripir hafa a­gang a­ fˇ­ri o.fl. ═slenskir k˙abŠndur hafa mj÷g mismunandi sko­anir ß ■vÝ hva­ heppilegast sÚ a­ gera Ý ■essu tilliti. Lystugleiki fˇ­urs er illa skilgreint hugtak og illa mŠlanlegt, enda fj÷lmargir ■Šttir sem geta haft ßhrif ß ßtlyst, s.s. brag­, lykt, hitastig, rakastig, ˇhreinindi, ljˇs, fÚlagsleg sta­a gripa o.fl.

EFNIVIđUR

G÷gnin sem notu­ eru Ý ■essa samantekt koma ˙r fjˇrum tilraunum sem framkvŠmdar voru ß Stˇra ┴rmˇti ßrin 1990, 1991, 1993 og 1995. ═ ÷llum tilvikum voru křrnar einstaklingsfˇ­ra­ar og grˇffˇ­ur vigta­ Ý ■Šr 4-5 daga Ý hverri viku og kjarnfˇ­ur alla daga fyrstu 16-24 vikur mjaltaskei­sins. Fyrri tv÷ ßrin gengu tilraunirnar ˙t ß mismunandi prˇteinfˇ­run, en hin seinni tv÷ ˙t ß mismunandi orkufˇ­run k˙nna. Nßnari upplřsingar um tilraunirnar mß sjß Ý 1. t÷flu.


Alls voru ■vÝ nota­ar upplřsingar um fyrstu 16 vikurnar ß 142 mjaltaskei­um hjß 99 mismunandi k˙m.

Kjarnfˇ­urgj÷f var nokku­ mismunandi Ý ■essum fjˇrum tilraunum. ═ tilrauninni sem hˇfst 1990 fengu kvÝgur ß fyrsta mjaltaskei­i 4 kg/d, en eldri křr 5 kg/d fyrstu 16 vikur eftir bur­. ═ tilrauninni frß 1991 (sjß Rß­unautafund 2000, s. 171) fengu kvÝgur 6 kg/d, en eldri křr 7 kg/d fyrstu 7 vikur eftir bur­, en sÝ­an minnka­i dagsgj÷fin um 0,5 kg Ý hverri viku. ═ tilrauninni frß 1993 (sjß Rß­unautafund 1995, s. 91) voru ekki fyrsta kßlfs kvÝgur, en křrnar fengu ■ß řmist 5,0 e­a 7,5 kg/d fyrstu 6 vikur eftir bur­ og sÝ­an var dregi­ ˙r gj÷finni og henni hŠtt Ý 25 viku. ═ tilrauninni frß 1995 (sjß Rß­unautafund 1997, s. 242) var kjarnfˇ­urgj÷fin tengd afur­um og kvÝgurnar fengu ■ß 0,25-0,35 kg af kjarnfˇ­ri ß hvert framleitt kg af mjˇlk, en eldri křr 0,20-0,30 kg af kjarnfˇ­ri.

Křrnar fengu grˇffˇ­ur a­ vild Ý ÷llum tilraununum og var mi­a­ vi­ a­ leifar vŠru 10-15% af gj÷f.

NIđURSTÍđUR

═ 2. t÷flu eru me­alt÷l fyrir ßt og afur­ir hjß fyrsta kßlfs kvÝgum, k˙m ß ÷­ru mjaltaskei­i og sÝ­an eldri k˙m.

Eins og sÚst Ý 2. t÷flu eru fyrsta kßlfs kvÝgurnar a­ Úta um 80-85%, en křr ß ÷­ru mjaltaskei­i um 95% af ■vÝ sem eldri křrnar innbyr­a. Nau­synlegt er a­ hafa ■a­ Ý huga vi­ ger­ fˇ­urߊtlana. ┴ myndum mß einnig sjß yfirlit yfir ßt og afur­ir. Rřna ■arf betur Ý g÷gnin til a­ reyna a­ nß fram beinum ßhrifum grˇffˇ­urgŠ­a (meltanleika) ß grˇffˇ­urßt og s÷mulei­is til a­ finna samhengi kjarnfˇ­urgjafar og grˇffˇ­urßts og tengsl nytar og ßts.





1. mynd. ┴hrif aldurs k˙a ß grˇffˇ­urßt, kg ■e./d. Me­alt÷l fj÷gurra tilrauna.




2. mynd. ┴hrif aldurs k˙a ß kjarnfˇ­urßt, kg ■e./d. Me­alt÷l fj÷gurra tilrauna.






3. mynd. ┴hrif aldurs k˙a ß ■urrefnisßt, kg ■e./d. Me­alt÷l fj÷gurra tilrauna.



4. mynd. ┴hrif aldurs k˙a ß afur­ir, kg mjˇlk/d. Me­alt÷l fj÷gurra tilrauna.